Dickjokes&BJJ ehk "I was winning until I lost"

Jess!

Järjekordne roadtripistoori!

Just möödunud nädalavahetusel käisin Soomes Finnish Open BJJ võistlustel. Esimene gi'ga võistlus, valge vöö -76kg. Lisaks võtsin osa avatud kaalust. Muidu filmiti kõiki matše, kuid hetkel pole mõtet link anda vist, esimesest matšist on ainult pool, teist matši pole viitsinud otsida. Kui individuaalsed matšid üles lähevad, panen lingi üles.

Tuleb välja, et kaalulangetus oli edukas, sest gi'ga kaalusin 74kg. S.t. reaalselt ise kaalusin mingi 72. Ja sellest lähtuvalt tõmban 17. detsembriks 70 peale. (Pärast mida hakkan rauda tõmbama-lükkama ning hakkan suureks maitsvaks beefcake'iks. No homo.)

Räägin kiirelt ära matšid enda vaatenurgast, pärast seda üldist reisijuttu, siis oskavad lugejad valida, kas lugeda ühte, teist või mõlemat. :)

Enivei.

Laupäev, 41. matš, kaalukategooria matš.

Närv korras, keskendumine enam-vähem, tunne oli hea. Algul sain omad haarded kätte, hakkasin kloppima, tõmbasin vastase avatud kaitsesse. Sealt edasi ronisin kinnistesse kääridesse, kust hakkasin vaikselt otsima cross collar choke'i. Hea sügava haarde sain kraest, aga raip rabeles palju, teist kätt ei saanud paika.

Seejärel tõusis ta püsti, koos minuga, kus ma ikka veel veidi üritasin ära kägistada teda. Mõtlesin ümber, jalad lahti, maha, kohe single-legi(WRESTJITSU!!!). Õnnestus, sain mahaviimise punktid, KUID jäin väga unelema + raskus oli ees, mille tõttu vastane tõmbas kiirelt guardist armbari peale. Kuna seekord ma ei pidanud 100% ise koju sõitma (nagu Rullil oli), siis ei patsutanud kohe, üritasin vabaks end veel võidelda, kuigi armbar oli suht sügaval. Kukkusin külili võideldes, armbar sügavamaks, pidin tap'ima verbaalselt (teine käsi oli minu all, kohtunik oli teisel pool).

Nõme, I was winning until I lost (quote by Jorgen Matsi). Küünarnukk andis pärast veel päris hästi tunda.

Järgmine hommik oli avatud kaalu matš, esimeses raundis mul vastast polnud, sain automaatselt edasi. Järgmiseks vastaseks pidi tulema 76kg vs 88kg matši võitja, mille puhul eeldasin, et 88kg tuleb vastaseks.

NOOOPE. 88kg ei ilmunud kohale.

Küünarnukk sai kinni teibitud, täitsa andis teha-liigutada, kõik oli ok.

Teine matš on mul kahjuks hägusemalt meeles, mis sest, et see toimus hiljem.

Pmst suur osa matšist olin mina istuvas kaitses, millest vastane üritas mööduda. Endal olid mul kraehaarded olemas, kuid oleksin pidanud keskenduma hoopis tema haaretele, mis olid minu pükstest. Sweepimises väga ei õnnestunud seetõttu, suutis end stabiliseerida.

Lõpuks ta passis, sai side guardi. Üritasin põgeneda, kuid hakkas kohe vasakule käele keylocki sebima. Let me remind you - vasak küünarnukk oli see, mis eelmine päev oli niigi juba pooleks rebitud. Kuigi keylock = õlalukk, oli küünarnukk mul õlaga ühel joonel või veidi isegi kõrgemal ning crankimine viis küünarnukinussini. Oleks parem käsi olnud rünnatav käsi, oleksin võib-olla veel saanud kuidagi põgeneda, kuid jah. Should've, could've, would've, wasn't.

On the bright side, tänaseks on küünarnukk enam-vähem korras. Liigutusamplituud on lõpupoole veidi valulik ning randmefleksiooni puhul annab tunda. Samuti lõuga hetkel ei tõmba. Kuid otherwise I'm fine, tänane trenn vahele ei jää. :)

Kuigi enesetunne on veidi niru küll, et jälle nulliring, ei ole ma väga nördinud - kogemus oli super. :)

VõistluseosaP.S. Massive respect to Tuuli, oma kaalu kuld, andmata kolme matši jooksul vastastele ühtegi punkti! :)

NII

VÕISTLUSTE OSA LÄBI

Muu stuff!

Omgomgomgomgomg. Esimest korda olin Soomes nii kaua. Varem olen Soomes käinud nagu....amm....korra sadamas....ning laeva pealt otse lennukile. Sisukad tripid.

Sinnaminek oli lebo, jõudsime ilusti kohale, all was fine.

Poodiminek. Traaaa, Soomes on söök kallis. Ma ei tea, pole mõtet vist oma toidupoe shoppinglisti ette lugeda, aga see oli kallis. Võrdluseks - Eestis Big Maci suur eine = 4.20 (või oli 4...dno.) Soomes? Tavaline Big Maci eine = 6.20!!! Bitchwhaaaaaat?

...kuigi see ei tähenda, et eine ostmata jäi. Eiei.

Laupäeva õhtul, kui minul polnud enam tarvis kaalu vaadata, läksime Maironiga ("Some real power on the mats!!!") Mäkki, to get our omnom on. Pärast pikka kaalulangetust oli Big Maci eine nii hea. Kuid pärast seda tundsin end lühikese-paksu-koleda-nõrgana. :(

Põikan korraks tagasi laupäeva hommikusse.

Meid oli 7. Darn. Ühe autoga ei mahu.

5 ühte autosse(mille roolis on Jussi), 2 teise (Jussi minivan).

Pakuti, et ma olen teise roolis.

Pff, davai.

Mairon (kelle sõprus on vaid ühe kliki kaugusel): "Oled ikka kindel, et saad vasakpoolse rooliga hakkama?"

Wat?....amm...jaa. Wat?

Mairon: "Aei, s.t. parempoolse rooliga."

Double-wat.

Nii et ühe korraga sai päris mitu kogemust. Esimene kord minivani roolis, esimene kord Soomes roolis olla ning esimene kord parempoolse rooliga.

Muidu oli hea, ainult et sõiduraja suhtes tahtsin väga vasakule hoida.

Enivei, algul sõitsime valesse kohta. Jess. Aeg hakkab otsa saama.

Jõudsime teise kohta. Fakk, bussi peab ära ka parkima! Helsingi kesklinna! Shitshitshit. Long story short, see õnnestus. Üle tee. Lawlz. Kuigi see oli ka päris hea joppamine.

NII.

Tõmbame tagasi laupäeva õhtusse.

MARI-LIIS TULI!

Ja kohe läks dick-joke'i ring käima!!!

Naiss. :D

...mis ajapikku muutus shit-joke'i ringiks! Lulz of the massive kind were had.

...

...

...

Aaaaand now clearly I've lost my writing touch.

Enam ei oskagi midagi ülejäänud ajast kirja panna, ilma et see kõlaks suht kirjandina ekskursioonist. A la "Käisin seal. Tegin pilti. Nägin seda."

Jällegi, long story short:

- nepaali resto = hea

- Koti Pizza = megahea

- jitsing = palju lahedam kui planking.

- Shogun vs Hendo matš = epic.

- post-competition feeding frenzy = <3

(Reserveerin endale küll õiguse seda postitust pikemaks kirjutada, juhul kui tuleb mingi konkreetne asi/sündmus meelde, mis vajab internetti jäädvustamist VÕI kui neid kokkuvõtvaid jupikesi viitsin pikemaks kirjutada.)

Jõudsin koju late'o'clock, aga ikkagi läksin hommikul prantsuse keelde! I'M HARDCORE.

JAHASS!