Mõni päev paneb küll mõtlema, et oleks võinud voodisse jääda järgmist hommikut ootama.
Magasin migni üheni, mis sest, et kaks äratuskella pidid mind äratama (üks kell 9, teine kell 11). (Btw, ma panin raadiokella niimoodi kinni, et mul pole sellest mitte ähmasematki mälestust. Ja ta on nii kaugel, et ma pean voodist üles tõusma ja kõndima selleni. Raisk.
Ja siis terve päev sõin. Ainult sõin. Ja peamiselt süsivesikuid. Kuna esmaspäeval olin 74, siis olen suht alla andnud mõtte suhtes, et võiks 70's võistelda. Mis ikka, 75.
Kui üldse võistlen. Sest suht vigane olen. Armbari saanud käsi annab ikka veel tunda, kuid pole ka imestada - ma ei anna talle üldse puhkust. Parem põlv on ka kahtlane, kuid mitte midagi nii hullu, kui küünarnukk.
Ei ole selline kõige parem päev.
Ja just 10 minutit tagasi oleks olnud kirss-tordil-hetk, aga suht awesome variant tuli hoopiski välja.
So anyway, lõikasin enda uut rohelise tee pakki lahti, 100g, mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm. Lõikan-lõikan, RAISK, kukkus käe vahelt välja. See osa, mille selle küljest ära lõikasin, jäi kätte. Fakk. Kukub maha, köögipõrand täis, kõik on per-oh wait, ta kukkus täpselt tooli peale ja ei läinud ümber. Everything went better than expected. :)
UUUUUU ja mul on uued kõrvaklapid ka. AKG K77. Google that shit, ma ei viitsi pilti otsida + seda blogisse panna. :(
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment