3D Rull Gi ehk omnomnom, vahvlid.

Atsaaa, saigi võisteldud enne sügise tulekut!

27. juuli toimus 3D Rull Gi - esimene võistlus Rulli seerias, kus sai võistelda kimonoga. Kuna praegu olen ikka tublisti lukumaadluse/BJJ lainel, siis tundus see hea võimalus võistelda ning meenutada kimonomängu, kuna suvi = palav = nogi.

Pre-comp:

Enne võistlusi polnud enesetunne kõige parem. Kuigi juunikuus oli motivatsioon ning tegutsemistahe (ja ka areng?) väga hea, siis nüüd pärast puhkust - puhkasin 1.-22. juuli, millest esimene nädal läks laagri peale - tundsin end nõrgana ning aeglasena. Ei taha öelda, et kõik oleks halb või muu vingumine, aga uuesti töörežiimiga harjumine andis natuke tunda. Trennides tundsin end ka veidi mahajäävana. Keha ei jõudnud mõttele - mis töötas niigi aeglaselt - järele. Case in point - põhi-lõuna kägistust õppides ma ei saanud ühele detailile pihta. Nagu. Kohe üldse mitte. Täitsa lamba tunne tekkis, esimest korda tekkis tunne, et kurat, ma lähen poole trenni pealt ära ja lähen löön mingi seina peaga puruks. Rullide ajal samuti olid reaktsioonid aeglased, möödumised poolikud jne jne jne.

Aga õnneks võistlustele lähenedes hakkas enesetunne ning jõud tagasi tulema. Kolmapäeva õhtul, kui tegin viimase trenni, oli asi juba päris okei. Nii et - tuju paraneb, vigastusi pole (ptui-ptui-ptui), kaal on korras, ikka lähen võistlema.

Comp:

Võistlesin -82.3kg kategoorias. Reeglid - kohandatud IBJJF reeglid (siniste/lillade vööde põhjal). Kopsik oli lubatud ning seda luba ma ka kasutasin. BJJ meistrikatelt oli meeles matš Steniga, kus kaks armbari läksid meheau valu nahka.

Koos kimonoga ning kopsikuga kaalusin 80.0 (mis on sama kaal, mis oli meistrikatel. Kaalust räägin varsti lähemalt.) Kaal oli selline 0 kaaluvõtmisega ning kerge hommikusöögiga võistluspäeva hommikul, nii et chill.

Lisaks oli kõikidele osalejatele garanteeritud 6 matši, mis tegi kokku 63 planeeritud matši. Kahjuks kõiki neid ei toimunud, kuna osadel osalejatel hakkasid 4. ja 5. matši ajal vigastused tekkima. Kuigi ma hakkasin enda rulle filmima ning analüüsima koos Martin Aedmaga (millest on VÄGA palju kasu olnud!!!), ei tahtnud ma enda matše sellel võistlusel filmida. Ma ei oskaks ühte kindlat põhjust välja tuua, miks ma seda ei teinud, aga ütleme, et see jääb sinna "Sest ma ei tahtnud." kanti.

Nii, nagu öeldud - 6 matši. Detailid võivad ähmased olla, kuid põhimõte jäi küllaltki meelde.

vs Kristjan Mäe

Rematš meistrikatelt! Kuna teadsin, et Kristjanil on head judo-heited (mida ta ka pärast teiste matšide ajal demonstreeris), ei soovinud ma pikalt püsti olla. Istusin kaitsesse ning hakkasin kohe pühkimist ründama. Kahjuks see ei õnnestunud ning Kristjan hakkas küllaltki agressiivselt mööduma. Suutsin teda eemal hoida mingi aja ning proovisin rünnata ka pühkimist, kuid kahjuks edutult. Nähes, et üks möödumine hakkab õnnestuma, keerasin ise turtlisse ära, et vältida punktide kaotamist ning proovida sealt edasi tegutsemist. Kahjuks jätsin aga käe natuke välja ning vastane kasutas kohe võimalust, rünnates seda kätt. Kaotus käelukuga (4.07).

vs Sander Käo

Gi-mängus on mul kaitsesse istumist palju rohkem. Nagu ka selles matšis. Kuigi siin matšis õnnestus mul pühkimine lõpetada ning saada pealmine asend. Sealt suutsin edasi mounti liikuda, kus mul oli vastase toore jõu tõttu küllaltki raske püsida. Baasisin ning baasisin, aga vahel õõtsusin küll nagu somethingsomething tuule käes. Ühel hetkel aga vastane keeras enda paremale küljele, jättes vasaku käe välja. Nägin võimalust - läksin käelukujahile. Aaaaaga kuidas ma muud moodi ikka saan - natuke smurfisin. Kuigi käelukk oli käes, jäin ma alla ning vastane stackis natuke. Õnneks sain ikka vastase taaskord ümber keeratud, mille pealt ta sai käed ära siduda. See aga mind ei takistanud, suutsin haarde ära lõhkuda ning nõnda tuligi võit käelukuga (4.08).

vs Ilja Sapatšuk

ILJA THE BEAST. Toreda trennikaaslase Iljaga sai juba algul, kui nägime matšide järjestust, kokku lepitud, et teeme ilusa matši. Ütleks küll, et päris ilus matš oli. Kuigi vahetasime pühkimisi omajagu ning Ilja ründas vahepeal mul jalga, oli asi vägagi pingeline ning kumbki ei saanud hetkekski lõdvaks lasta, muidu teine oleks kohe võimalust ära kasutanud. Kui matšiaeg sai läbi, ei osanud ma küll öelda, kumb punktidega/edudega peale jäi, sest pühkimistest ning möödumistest tulenevad skrämblid olid ikka korralikud. Siiski, tuli välja, et mina jäin peale ning nõnda tuligi võit punktiskooriga 4-2 (mõlemal lisaks 1 edu).

vs Mairon Lepik

Jep. Ma olin -82.3kg kategoorias ning tegin matši Imelikuga. Kes oli ka -82.3kg kategoorias. Kaaludes kimonoga suts alla 73kg. Imelik Imelik on imelik.
Jällegi tahtsin hakata ise mahaviimise asemel pühkimist ründama. Mairon aga ei andnud mulle võimalustki ning hakkas mööduma, mida ma algul suutsin küll kaitsta (vahepeal küll vägagi napilt), kuid lõpuks sai ta siiski mööda. Pärast möödumist õnnestus tal kätte saada brabohaare ning kuigi ma (enda arust vähemalt) suutsin seda algul kaitsta, oli pigistus lõpuks ikka piisavalt tugev, et pidin võtma vastu enda teise kaotuse - alistus brabokägistusega (2.11).

Siinkohal shoutout Maironile, kes korraldas üritust, oli kohtunik ning samuti võistles. Mehel jaksu ja viitsimist on!

vs Argo Võigemast

5. matši ajaks oli keha juba omajagu väsinud. Pärast Ilja matši oli juba tunne, et kõik veri, mis mul kehas ringi liigub, on kõhus ning see polnud hea tunne. Aga noh. Kõik matšid peab ära tegema, pagan!
Selles matšis domineerisin mina positsiooniliselt. Põhimõte "I'm going to win until I win." täitsa toimis. Olen õnnelik, et ma suutsin hoida matšiaja lõpuni pidevat pinget peal ning ei lasnud ennast lõdvemaks, kui esimesed punktid käes olid. Kuigi punktisumma eeldab, et põgenemisi oli palju, olid need siiski põgenemised nö minu tingimustel. Kui tundsin, et vastane hakkab liialt palju ruumi saama enda põgenemistega, eelistasin pigem ise eemalduda ning hakata kohe uuesti möödumist ründama, selmet lasta vastasel saada mingi asend, milleks ma polnud valmistunud. Võit punktisummaga 27-0 (lisaks oli mul 2 edupunkti).

vs Freddy-Alder Saunanen

Freddyga oli meil juba ammu jutt, et mis ikka, teeme MMA's matši ja whatnot. Kahjuks pole seda matši siiani toimunud ning meie esimene kohtumine oli nüüd BJJ's.
Mõlemal oli see viimane matš, järjekorranumbriga 60. Ehk siis pikk päev oli juba selja taga. Siiski, suutsin rakendada sama põhimõtet, mida kasutasin eelmises matšis. Asendidomineerimine ning pidev surve kuni lõpuni välja. Olin üllatunud, et nii selles kui ka eelmises matšis tuli mul toreando möödumine mitu korda välja. Nogi's on see ilmselgelt natuke raskem, kuna pole võimalust püksipõlvedest haarata, aga sel võistlusel täitsa imestasin, et ma sain toreando passi pealt kohe põlv-kõhul asendisse. Mitu korda.
Kuna tegu oli päeva viimase matšiga, üritasin survet kogu aeg ikka peal hoida, otsides kogu aeg ka alistust. Kahjuks aga ei õnnestunud ei kätt ega kraed kätte saada ilma asendit riskimata. Oh well. Võit punktisummaga 33-0 (lisaks minul 1 edupunkt).

Lõpptulemus - 4 võitu, 2 kaotust. -82.3kg kategooria auväärne pronksikoht.

Post-comp:

Noh. Pärast võistluseid olen siin. Kirjutan. Tuju on hea, olin imestunud, et suutsin võistlustel nõnda esineda. Kuna vahepeal oli motivatsioon natuke langenud, tuju halvem ning esines ka spordiga seotud ärevust, mis tõesti segas sooritust, siis olen enda tulemusega VÄGA rahul. Motivatsioon ning tuju on nagunii sellised parem aeg-halvem aeg teema, aga ärevuseteema puhul tänan siinkohal Jorgenit, kellest oli palju abi.

Igatahes, mõned küsimused, mis kindlasti tekkisid:

"Matu, sa pidid ju juuli lõpuks olema 75 kilo, wtf, man???"
HEA KÜSIMUS.

Kaal hakkas vaikselt langema isegi, aga suvised sünnipäevad, lõpetamised jnejne ei aidanud minul, va impulsiivsel sööjal ning absoluutse 0-tahtejõuga poisil väga seda kaalulangust jätkata. Samuti oli 3 nädalat puhkust, kus küll ühe (laagri)nädala vältel suutsin kontrollida ennast, kuid ülejäänud aeg oli...nii ja naa. Hetkel küll tunnen end ~78kg peal küllaltki hästi, vaatame, mis saab. Tahaks kaalu küll saada 77kg peale, sest siis ma saaksin BJJ's -76kg kaalukategooriasse end paika küll, pidades silmas minu reegleid ning kimono kaalu - kimono kaalub 2kg ning ma ei taha üle 3kg kaalu võtta. Punkt. Üle selle on juba - pardon my french - rõve nuss ning motivatsioon null. Aga nagu ütlesin - vaatame, mis saab.

"Matu, sa argpüks, miks sa ainult istud kaitsesse? Miks sa ei maadle, nagu õiged mehed seda teevad?"

Niimoodi kohe ütlema. :(

Nogi's julgen rohkem maadelda püsti. Kui kimono tuleb mängu, siis iga väiksemgi haare, mis vastasel on, on minu jaoks kui suur punane hoiatustuli, mis annab märku, et ma ei läheks mahaviimisesse. Jah, haardeid annab lõhkuda, haaretega annab maha viia jnejne, kuid see blokk, mis mul tekib, tõmbab mu juba piisavalt krampi, et see mahaviimine jääks nagunii pooleli ning ma oleksin ebasoodsas asendis. Samuti olen ma enda bottom game'is omajagu kindel, et niisama naljalt ära ei passi ning samuti suudan pühkimistega küllaltki palju vastast ohustada.

Aga kui üldiselt võtta, miks ma rohkem ei maadle...praegu on mul motivatsiooni ning tuju ning TAHTMIST(!!!!) teha just lukumaadlust. Püstimaadluses tulevad kõik need vanemad vigastused ning nõrgemad kohad välja, mida hetkel sooviksin vältida. Ot. See kõlab halvasti. Ma tegelikult tahaks rohkem maadelda küll, aga igasugune väiksemgi vigastus ning valutav koht tõmbab praegu motivatsiooni ning soovi minna järgmine päev trenni päris tugevalt alla. Mis viib omakorda järgmise küsimuseni...

"Sooh, kuidas löömisega läheb?"


Pärast Liigal saadud nokauti vältisin löömistrenne kuni suure suvelaagri lõpuni. Võib-olla oleksin võinud natuke varem nendega alustada, aga pigem oli see selline ettevaatlikkus ning soov teha rohkem jitsi.
Igatahes, löömine. Kuu aega mõjutas päris palju. Käed on kinni, jalad on kinni, liikumine on kramplik jne jne jne. KUIGI. Iga järgneva trenniga tuleb tunnet natuke rohkem tagasi küll. Kõik läheb ikka tasapisi paremaks. Nii palju, kui ma tehnikatrenne olen saanud teha, on enesetunne hea.
Aga sparrid... Trenni esimese sparri esimene jalalöök lööb mul varbad kohe valusaks. See on see nõme pisike vigastus mõlemal suurel varbal, et muidu pole midagi häda, aga kui teatud nurga all natuke painutada valesti, siis lööb terveks õhtuks lonkama. Viies kokku selle küsimuse eelmise küsimusega, siis sellised vigastused ajavad närvi ning võtavad löömise isu ära. Kes veel ei tea, olen ma päris kõva egoist/perfektsionist ka. Kuidas see seotud on? Kui mul ei tule miski hästi välja, siis I HATE IT I HATE IT I HATE IT. Antud juhul ei tule löömine hästi välja.

Aga pole häda. Saab sellega hakkama. Sest lööma peab oskama! + it's funfunfun.

"Omnomnom, vahvlid?"

Oma pronksikohaga teenisin välja paki vahvleid ning halvaad Marmitonilt, kes oli Rulli sponsoriks. Vahvlid maitsesid tagasiteel väga hästi.

Voh! Selline see elu on! Edasisi plaane ei julge praegu välja kirjutada, sest enamjaolt on nad kas samad või veel sellises staadiumis, et ei taha neid välja hõigata.

Aa. Ja hammas valutab juba pool nädalat. Pagan.