Monday, September 30, 2013
Kolime, kolime...
Kõik minu heietused ning kirjatükid leiab nüüd aadressilt http://martinorgusaar.wordpress.com/ :)
Tuesday, September 3, 2013
Naamalukko Open 2013 ehk Honda saab isaks.
Käisin Jyväskyläs võistlustel. Kaks päeva võistluslikku jitsi, hea! Muidugi see nädalavahetus oleks võinud olla natuke parem. Nagu...noh...näiteks vähem jamasid ning rohkem võitusid jnejnejne. Aga pole häda!
Nii!
NLO on võistlus, kus ühel päeval on nogi ADCC reeglite järgi ning teisel päeval gi IBJJF reeglite järgi. Kuna ma tegin põhimõtteliselt terve suve nogi'd ning enne NLO'd sai võib-olla mingi hea 3-4 kimono trenni, siis peamine rõhk oligi mul esimesel päeval.
Võistlesin -83kg beginner kategoorias. Jep, juba kuulen teie imestust üle e-liinide. Võistlesin küll -83kg, aga enne esimest matši olin koos riietega 78.5kg. 4.5kg alla limiidi, mis on vist minu uus rekord. Kui ma oleksin advanced kategoorias võistelnud, siis oli algul plaan tõmmata 76.9kg kategooriasse, aga beginner kategoorias -76kg = üks lisakilo alla võtta... Polnud asi, mida ma sel hetkel teha tahtsin. Teiseks, jep, beginner kategooria. Enda egosilitamine ütleks küll, et oleks võinud advanced'i minna, aga algajate kriteeriumite järgi sobisin veel sinna. Ning kui vaadata enda varasemaid võistlustulemusi, siis ega seal millegagi kiidelda pole. Nii et kõik klapib.
[Vahepeale - olen aru saanud, et kõik, kes minu blogi loevad, ei ole jitsi jms. terminoloogiaga kursis. Siiski, ma ei tahaks hakata poole teksti pealt seda seletama ka, mis muudaks lõigu küllaltki segaseks. Nii et kui tekib küsimusi, mis see või too on, küsige julgelt, seletan nii, kuidas oskan.]
1. matš - vs Tuomas Tiensuu
Kuna tegu oli nogi üritusega, siis ei tahtnud kohe kaitsesse istuda, pigem vaadata, mis püsti saab. Küllaltki pikalt oli haarete mängu, mina olin rohkem pressija, aga mahaviimistesse otseselt ei läinud, pigem üritasin snapdowni teha ning peahaaret saada. Vahepeal see ka õnnestus, aga mitte nii konkreetselt, et oleks kohe maha front headlocki saanud. Asi muutus, kui vastane üritas minna arm dragi, mis lõppes nii, et tema oli maas ja mina jäin püsti. Mõeldud-tehtud - kukkusin talle kohe peale, sain front headlocki. Edasi läks matš küllaltki minu tahtmise järgi. Sain mounti, sain selga, turtlisse jne. Mõnel hetkel õnnestus vastasel tugeva sillaga mind liikuma panna, mille tõttu tekkis paar rabelemisolukorda, kus õnneks jäin siiski peale. Proovisin brabo-kägistust, ei õnnestunud, vastane sai turtlisse. Selle pealt võtsin selja ning natuke läks aega, kuid RNC sai peale ning patsutus tuli. Võit seljastkägistusega, aega järel 1.36.
Üldiselt jäin selle matšiga rahule. Polnud otseselt üheski kohas ohus, kuid RNCga läks mul rohkem aega, kui oleksin tahtnud. Mingi detaili olen unarusse jätnud, pean sellega tegelema.
2. matš - vs Ville-Valtteri Leppälä
Jeap, oli aru saada, et tegu oli -83kg. Minust võib-olla veidi lühem vastane, aga kurat, kaheksa korda laiem. Jällegi, alustasin püsti, ei istunud kaitsesse, yay! Matš liikus maha, kui sain jälle korralikuma snapdowni ning üritasin kohe giljotiini minna. Giljotiin kahjuks ei õnnestunud ning pühkimisega muhvisin ka, ehk siis jäin ise alla. Mis ikka, hakkasin avatud kaitset mängima ning üritasin leida sümpaatsemaid tehnikaid - scissor sweep, triangel, mõnel hetkel ka armbar. Kuna tegu oli ADCC reeglitega ning ainus keelatud jalalukk oli heel hook, siis vastane hakkas ka toeholdi jahtima. Kahel korral sai haarde kätte ning mul õnnestus nendest vabaneda, rabelemiste käigus jäin lõpuks ikka allapoole. Toeholdi haarded olid hirmsad küll, kuid ma ei tea, kas tegu oli adrenaliiniga või vastasel polnud nurk kõige õigem, kuid ma ei tundnud, et ma oleksin jalalukkude tõttu ohus olnud. Alt õnnestus mul aga tema parem käsi kehast eemale saada, pumps, jalg üle, triangel. See oli mu kehvema poole triangel - kui sõlm on minu vasakul, s.t. parem jalg läheb üle selja, siis on asi nagu naks paigas, kuid kui sõlm on minu paremal, siis asi on natuke kehvem - mille tõttu läks natuke aega asja paikasaamisega. Läks aega, aga asja sai - võit kolmnurkkägistusega, 56 sekundit järel.
Selle matšiga jäin vähem rahule. Väga mitmes kohas magasin paremad võimalused maha. Nt kui leidsin, et giljotiin ei õnnestu ning tahtsin pühkima minna, lammutasinlammutasin ning siis avastasin, et ma üritan valele poole pühkida. Krdi sipsik. Triangliga läks ka rohkem aega ning jõudu, kui oleksin tahtnud. Nõrgema poole triangel küll, aga see pole vabandus.
3. matš - vs Jouni Leinonen
Selleks matšiks olin juba natuke väsinud, käed omajagu surnud jms vabandused. Alustasime taas püsti, kuid nähes, kuidas mu vastane üritas minu jalgu trippima hakata, jäi mulle mulje, et tal on võib-olla pisike judo-taust. Mõeldud-tehtud, istusin kaitsesse. Ta hakkas ka möödumistel paskast jahtima, mille tõttu süvenes mu hinnang, et tegu on judokaga. Samas ma võin eksida, see võib olla ka lihtsalt erinevate õppemetoodikate teema. Igatahes! Vastane oli küll suurem-tugevam-pikem-laiem ning tuli julgema purakaga peale möödumistel. Vahepeal panin less-than-perfect-raamid, nendest vajus kohe läbi. Siiski õnnestus mul avatud kaitses püsida, kust ta üritas mitu korda saada minu jalga kätte, et minna achilleuse lukku. Enamasti õnnestus mul seda kaitsta, kuid lõpuks ta sai jala kätte ning crank-as-crank-can, patsutasin. Kaotus sirge jalalukuga, aega järel 2.12.
Kahju muidugi, et kaotasin, aga sain aru selles matšis, et ma olen ikka veel natuke liiga flegmaatiline, kui teine tuleb julgemalt peale. Reaktiivsest mängust ei ole kasu, kui vastane teeb uba 3 uut käiku, kui mina mõtlen esimest kontreerida. Raamid olid ka muhvid. Jama. Ja ustavamad lugejad juba teavad - kurrrrradi jalalukud.
Nõnda lõppes minu esimene päev NLO'l.
Teine päev oli siis kimonoga IBJJF reeglite järgi. Võistlesin siniste vööde -82.3kg kategoorias. Siin polnud kaalukategooriaga mingit küsimust, kaalusin kimonoga 79.8. -76kg kategooriasse võtmine oleks olnud võimalik, aga see oleks imenud kohutavalt. Samuti oleks see läinud minu "Võtan kaalu maksimaalselt 3 kilo" põhimõttega vastuollu.
Nii! Matšid!
1. matš - vs Janne Kolvanki
Hihihii, huhuhuu, kimono = guardpull. Tegin nii. Kuid see ei tähenda, et ma poleks smurf olnud. Lasin vastasel liiga palju kontrollida enda püksipõlvi mõlema käega, mille tõttu sai ta küllaltki lihtsalt mööda. Möödumiste pealt keerasin turtlisse, ühe korra õnnestus välja spinnida, teise korra pealt sai vastane selja. Selle pealt võttis ta bow&arrow kägistuse, mida algul õnnestus küll natuke kaitsta, kuid paar sättimise hetke - taptaptap. Kaotus kraekägistusega, aega järel 3.36.
Mis ma ikka oskan selle matši kohta öelda. Andis tunda, et ma ei olnud kimonoga ammu korralikult trenni teinud. Nägin küll, et vastane sai ohtlikud haarded, aga nendega võitlemiseks-reageerimiseks kulus mul tükk aega. Nüüd on vähemalt teada, mida peab drillima hakkama.
Lisaks sellele matšile võtsin osa ka avatud kaalust.
2. matš - vs ??? (Bracketeid pole üleval)
Hihihiii, huhuhuu, kimono = guardpu-kurat, vastane pullis enne guardi. Kurat. Samuti hakkas ta ka kohe aktiivselt pühkimisi otsima, mida mul õnnestus omajagu kaua kaitsta. Mingi hetk sai ta ikka mu maha ning hakkasin ise pühkimisi otsima, mille ma ka sain. Sel hetkel oli seis 2-2, asi kippus põnevaks minema. Kuuuuuuni tema pühkis mind jälle, tuli kõvema purakaga + haaretega - möödumine, KOS, mount, kaotus kraekägistusega.
Selleks matšiks oli mul juba omajagu võhm väljas, päev oli pikk olnud. Siiski, pole piisav vabandus. Pean hakkama enda haarete kaitset drillima-õppima.
Kahe päeva kokkuvõtlikud tulemused - 2 võitu, 3 kaotust.
Nüüd ka muud möla!
- Kurat, omajagu sellist "R U FUKIN KIDDIN" teemat ka. Reede hommikul sadamas avastasin, et ketside tallad on lõpuks täitsa katki. Found out the hard way. Lombi abiga. Lisaks sellele avastasin laupäeva hommikul enne võistlusi, et Hondal on kumm katki (hence Honda saab isaks. Get it? Get it?). Jälle pisike lisastress. Ning kõige tipuks pärast seda mõtlesin, et oeh, mis ikka, võtan lonksu vett. Ostsin gaseeritud vett. Found out the hard way. Natuke naljakas oli küll lõpuks. Siiski, Honda varurehv pidas vastu, jõudsin tagasi koju, etc. Yay!
- Esimesel päeval ma ei võtnud avatud kaalust osa, sest ma algul ei teadnud, et see on kõigile avatud ning siis, kui juba teada sain, olin mugavas tsiviilisiku riietuses. Teisel päeval polnud ka plaanis osa võtta, sest kaotus tegi meele suht mõrudaks, aga Mardo ja Kärt veensid ümber. Tänud selle eest.
- Kurrrradi jalalukud. Peab aktiivsemalt selle kaitset drillima hakkama. Praegu olen lollisti piirdunud "Teen kaks korda läbi. Okei, on meeles küll." variandiga.
- Seekordses blogipostituses võis olla vähem sellist minule omast huumorit ning vinget nalja. Põhjuseks - deem, poja, ma olen väss. Pikad sõidud + stressamine + võistlused tõmbasid ikka küllalt ribadeks.
All in all, võis selle nädalavahetusega rahule jääda. Võistlustulemused - meh, seltskond - super. Nüüd hakkan valmistuma 21. septembriks - Finnish Open nogi's. Kaalukategooria -79.5kg. Praeguse põhjal võib öelda, et pole mingit probleemi selle kaalu saamisega. Samuti sooviksin lähipäevil vere ära anda, mida ma saan nüüd jälle teha, yay! (Tätoveeringust pool aastat möödas.) Muidu pärast jääb see võistlustele liiga lähedale, pean edasi lükkama jnejnejne.
Lisaks sellele algas septembris Võimlas uus hooaeg. Üldiselt uued treeningajad, minul uued treeningeesmärgid. Saame näha, kuidas-mis klappima saab.
Nii!
NLO on võistlus, kus ühel päeval on nogi ADCC reeglite järgi ning teisel päeval gi IBJJF reeglite järgi. Kuna ma tegin põhimõtteliselt terve suve nogi'd ning enne NLO'd sai võib-olla mingi hea 3-4 kimono trenni, siis peamine rõhk oligi mul esimesel päeval.
Võistlesin -83kg beginner kategoorias. Jep, juba kuulen teie imestust üle e-liinide. Võistlesin küll -83kg, aga enne esimest matši olin koos riietega 78.5kg. 4.5kg alla limiidi, mis on vist minu uus rekord. Kui ma oleksin advanced kategoorias võistelnud, siis oli algul plaan tõmmata 76.9kg kategooriasse, aga beginner kategoorias -76kg = üks lisakilo alla võtta... Polnud asi, mida ma sel hetkel teha tahtsin. Teiseks, jep, beginner kategooria. Enda egosilitamine ütleks küll, et oleks võinud advanced'i minna, aga algajate kriteeriumite järgi sobisin veel sinna. Ning kui vaadata enda varasemaid võistlustulemusi, siis ega seal millegagi kiidelda pole. Nii et kõik klapib.
[Vahepeale - olen aru saanud, et kõik, kes minu blogi loevad, ei ole jitsi jms. terminoloogiaga kursis. Siiski, ma ei tahaks hakata poole teksti pealt seda seletama ka, mis muudaks lõigu küllaltki segaseks. Nii et kui tekib küsimusi, mis see või too on, küsige julgelt, seletan nii, kuidas oskan.]
1. matš - vs Tuomas Tiensuu
Kuna tegu oli nogi üritusega, siis ei tahtnud kohe kaitsesse istuda, pigem vaadata, mis püsti saab. Küllaltki pikalt oli haarete mängu, mina olin rohkem pressija, aga mahaviimistesse otseselt ei läinud, pigem üritasin snapdowni teha ning peahaaret saada. Vahepeal see ka õnnestus, aga mitte nii konkreetselt, et oleks kohe maha front headlocki saanud. Asi muutus, kui vastane üritas minna arm dragi, mis lõppes nii, et tema oli maas ja mina jäin püsti. Mõeldud-tehtud - kukkusin talle kohe peale, sain front headlocki. Edasi läks matš küllaltki minu tahtmise järgi. Sain mounti, sain selga, turtlisse jne. Mõnel hetkel õnnestus vastasel tugeva sillaga mind liikuma panna, mille tõttu tekkis paar rabelemisolukorda, kus õnneks jäin siiski peale. Proovisin brabo-kägistust, ei õnnestunud, vastane sai turtlisse. Selle pealt võtsin selja ning natuke läks aega, kuid RNC sai peale ning patsutus tuli. Võit seljastkägistusega, aega järel 1.36.
Üldiselt jäin selle matšiga rahule. Polnud otseselt üheski kohas ohus, kuid RNCga läks mul rohkem aega, kui oleksin tahtnud. Mingi detaili olen unarusse jätnud, pean sellega tegelema.
2. matš - vs Ville-Valtteri Leppälä
Jeap, oli aru saada, et tegu oli -83kg. Minust võib-olla veidi lühem vastane, aga kurat, kaheksa korda laiem. Jällegi, alustasin püsti, ei istunud kaitsesse, yay! Matš liikus maha, kui sain jälle korralikuma snapdowni ning üritasin kohe giljotiini minna. Giljotiin kahjuks ei õnnestunud ning pühkimisega muhvisin ka, ehk siis jäin ise alla. Mis ikka, hakkasin avatud kaitset mängima ning üritasin leida sümpaatsemaid tehnikaid - scissor sweep, triangel, mõnel hetkel ka armbar. Kuna tegu oli ADCC reeglitega ning ainus keelatud jalalukk oli heel hook, siis vastane hakkas ka toeholdi jahtima. Kahel korral sai haarde kätte ning mul õnnestus nendest vabaneda, rabelemiste käigus jäin lõpuks ikka allapoole. Toeholdi haarded olid hirmsad küll, kuid ma ei tea, kas tegu oli adrenaliiniga või vastasel polnud nurk kõige õigem, kuid ma ei tundnud, et ma oleksin jalalukkude tõttu ohus olnud. Alt õnnestus mul aga tema parem käsi kehast eemale saada, pumps, jalg üle, triangel. See oli mu kehvema poole triangel - kui sõlm on minu vasakul, s.t. parem jalg läheb üle selja, siis on asi nagu naks paigas, kuid kui sõlm on minu paremal, siis asi on natuke kehvem - mille tõttu läks natuke aega asja paikasaamisega. Läks aega, aga asja sai - võit kolmnurkkägistusega, 56 sekundit järel.
Selle matšiga jäin vähem rahule. Väga mitmes kohas magasin paremad võimalused maha. Nt kui leidsin, et giljotiin ei õnnestu ning tahtsin pühkima minna, lammutasinlammutasin ning siis avastasin, et ma üritan valele poole pühkida. Krdi sipsik. Triangliga läks ka rohkem aega ning jõudu, kui oleksin tahtnud. Nõrgema poole triangel küll, aga see pole vabandus.
3. matš - vs Jouni Leinonen
Selleks matšiks olin juba natuke väsinud, käed omajagu surnud jms vabandused. Alustasime taas püsti, kuid nähes, kuidas mu vastane üritas minu jalgu trippima hakata, jäi mulle mulje, et tal on võib-olla pisike judo-taust. Mõeldud-tehtud, istusin kaitsesse. Ta hakkas ka möödumistel paskast jahtima, mille tõttu süvenes mu hinnang, et tegu on judokaga. Samas ma võin eksida, see võib olla ka lihtsalt erinevate õppemetoodikate teema. Igatahes! Vastane oli küll suurem-tugevam-pikem-laiem ning tuli julgema purakaga peale möödumistel. Vahepeal panin less-than-perfect-raamid, nendest vajus kohe läbi. Siiski õnnestus mul avatud kaitses püsida, kust ta üritas mitu korda saada minu jalga kätte, et minna achilleuse lukku. Enamasti õnnestus mul seda kaitsta, kuid lõpuks ta sai jala kätte ning crank-as-crank-can, patsutasin. Kaotus sirge jalalukuga, aega järel 2.12.
Kahju muidugi, et kaotasin, aga sain aru selles matšis, et ma olen ikka veel natuke liiga flegmaatiline, kui teine tuleb julgemalt peale. Reaktiivsest mängust ei ole kasu, kui vastane teeb uba 3 uut käiku, kui mina mõtlen esimest kontreerida. Raamid olid ka muhvid. Jama. Ja ustavamad lugejad juba teavad - kurrrrradi jalalukud.
Nõnda lõppes minu esimene päev NLO'l.
Teine päev oli siis kimonoga IBJJF reeglite järgi. Võistlesin siniste vööde -82.3kg kategoorias. Siin polnud kaalukategooriaga mingit küsimust, kaalusin kimonoga 79.8. -76kg kategooriasse võtmine oleks olnud võimalik, aga see oleks imenud kohutavalt. Samuti oleks see läinud minu "Võtan kaalu maksimaalselt 3 kilo" põhimõttega vastuollu.
Nii! Matšid!
1. matš - vs Janne Kolvanki
Hihihii, huhuhuu, kimono = guardpull. Tegin nii. Kuid see ei tähenda, et ma poleks smurf olnud. Lasin vastasel liiga palju kontrollida enda püksipõlvi mõlema käega, mille tõttu sai ta küllaltki lihtsalt mööda. Möödumiste pealt keerasin turtlisse, ühe korra õnnestus välja spinnida, teise korra pealt sai vastane selja. Selle pealt võttis ta bow&arrow kägistuse, mida algul õnnestus küll natuke kaitsta, kuid paar sättimise hetke - taptaptap. Kaotus kraekägistusega, aega järel 3.36.
Mis ma ikka oskan selle matši kohta öelda. Andis tunda, et ma ei olnud kimonoga ammu korralikult trenni teinud. Nägin küll, et vastane sai ohtlikud haarded, aga nendega võitlemiseks-reageerimiseks kulus mul tükk aega. Nüüd on vähemalt teada, mida peab drillima hakkama.
Lisaks sellele matšile võtsin osa ka avatud kaalust.
2. matš - vs ??? (Bracketeid pole üleval)
Hihihiii, huhuhuu, kimono = guardpu-kurat, vastane pullis enne guardi. Kurat. Samuti hakkas ta ka kohe aktiivselt pühkimisi otsima, mida mul õnnestus omajagu kaua kaitsta. Mingi hetk sai ta ikka mu maha ning hakkasin ise pühkimisi otsima, mille ma ka sain. Sel hetkel oli seis 2-2, asi kippus põnevaks minema. Kuuuuuuni tema pühkis mind jälle, tuli kõvema purakaga + haaretega - möödumine, KOS, mount, kaotus kraekägistusega.
Selleks matšiks oli mul juba omajagu võhm väljas, päev oli pikk olnud. Siiski, pole piisav vabandus. Pean hakkama enda haarete kaitset drillima-õppima.
Kahe päeva kokkuvõtlikud tulemused - 2 võitu, 3 kaotust.
Nüüd ka muud möla!
- Kurat, omajagu sellist "R U FUKIN KIDDIN" teemat ka. Reede hommikul sadamas avastasin, et ketside tallad on lõpuks täitsa katki. Found out the hard way. Lombi abiga. Lisaks sellele avastasin laupäeva hommikul enne võistlusi, et Hondal on kumm katki (hence Honda saab isaks. Get it? Get it?). Jälle pisike lisastress. Ning kõige tipuks pärast seda mõtlesin, et oeh, mis ikka, võtan lonksu vett. Ostsin gaseeritud vett. Found out the hard way. Natuke naljakas oli küll lõpuks. Siiski, Honda varurehv pidas vastu, jõudsin tagasi koju, etc. Yay!
- Esimesel päeval ma ei võtnud avatud kaalust osa, sest ma algul ei teadnud, et see on kõigile avatud ning siis, kui juba teada sain, olin mugavas tsiviilisiku riietuses. Teisel päeval polnud ka plaanis osa võtta, sest kaotus tegi meele suht mõrudaks, aga Mardo ja Kärt veensid ümber. Tänud selle eest.
- Kurrrradi jalalukud. Peab aktiivsemalt selle kaitset drillima hakkama. Praegu olen lollisti piirdunud "Teen kaks korda läbi. Okei, on meeles küll." variandiga.
- Seekordses blogipostituses võis olla vähem sellist minule omast huumorit ning vinget nalja. Põhjuseks - deem, poja, ma olen väss. Pikad sõidud + stressamine + võistlused tõmbasid ikka küllalt ribadeks.
All in all, võis selle nädalavahetusega rahule jääda. Võistlustulemused - meh, seltskond - super. Nüüd hakkan valmistuma 21. septembriks - Finnish Open nogi's. Kaalukategooria -79.5kg. Praeguse põhjal võib öelda, et pole mingit probleemi selle kaalu saamisega. Samuti sooviksin lähipäevil vere ära anda, mida ma saan nüüd jälle teha, yay! (Tätoveeringust pool aastat möödas.) Muidu pärast jääb see võistlustele liiga lähedale, pean edasi lükkama jnejnejne.
Lisaks sellele algas septembris Võimlas uus hooaeg. Üldiselt uued treeningajad, minul uued treeningeesmärgid. Saame näha, kuidas-mis klappima saab.
Subscribe to:
Posts (Atom)
